Oled
Sa mõelnud, et peaks vähemalt ühe võõrkeele korralikult selgeks
õppima
Just nimelt
korralikult. Eriti inglise keel on see, mille kohta arvatakse
tänapäeval enesekindlalt, et ma ju oskan seda. Aga tegelikult? Oled
Sa kontrollinud oma keeleoskust näiteks inglise – eesti
eksitussõnastiku abil?
Keeleoskus
võib nii mõnigi kord elus kasuks tulla rohkem kui algselt mõelda
või arvata on osatud. Tean meest, kes tänu oma inglise, vene ja
soome keele oskusele (lisaks emakeel) on töödejuhataja soome
ehitusfirmas, mis täidab paljude Venemaa klientide tellimusi.
Ehitusalane haridus on ka, aga ilma keeleoskuseta oleks olnud see
inimene lihtsalt ehitaja.
Fakt, mille peale paljud, eriti eesti noored ei mõtle, on see, et meie naabriks on Venemaa. Suur riik ja palju inimesi, kes reisivad ringi, eriti Euroopas. Lõunapoolsed riigid, Vahemere äärsed maad palkavad meelsasti tööle inimesi, kellel vene keel suus. Samuti saksa keele või hispaania keele oskajaid. Ainult inglise keele peale lootma jäädes jääb sealsetes riikides hätta. Inglise keel on rohkem nooremate inimeste pärusmaa, ringi reisivad aga ka väga paljud pensionärid ja keskealised.
Vene keelt
peab oskama meilgi siin, Eestis, tööle kandideerides.
Klienditeenindaja, kliendihaldur, asjaajaja, juhiabi, sekretär,
telefonimüüja, poemüüja – eelisolukorras on need, kes sina peal
nii eesti keele kui ka vene keelega. Põlvkond, kes praegu on
kolmekümnendates, sattus oma kooliajal olukorda, kus vahetus
riigikord.. Piltlikult öeldes visati vene keel nii mõneski peres ja
koolis nurka, sest uued tuuled tõid huvi õppida rohkem inglise
keelt. Paraku on elu näidanud, et need noored on hiljem hakanud omal
käel vene keelt õppima, Et olla konkurentsivõimeline tööturul.
Keeleoskusest
ja selle vajalikkusest kirjutame ka ajakirja järgnevates numbrites.
Et inglise keel teeb võidukäiku ja vallutab maailma, pole kellelgi
kahtlust. Inglisekeelsed sõnad ja väljendid tungivad
igapäevakeelde, segunedes emakeelega. Kehvad tõlkelaenud ja
otsetõlked risustavad nii mõnigi kord subtiitreid, ilukirjandust,
igapäevasuhtlust. Isegi murdekeelt. Kindlasti on jäänud
subtiitritest silma fraas pistis
paksuks. Näiteks
Võru murdekeeles on kuulda olnud seda nii:
pistse paksuss.
See
näide oli üks imeväike, olematu osa keelevariatsioonist. Selliseid
on miljoneid, isegi miljardeid. See näitab, et keel on elus ja
areneb. Ka murdekeel. See on positiivne pool.
Võimalusi
inglise keele õppimiseks on mitmeid: iseõppimisest ülikoolide
kraadiõppeni. Vahepeale jäävad kursused, keelekeskonnas olemine
jne.
Üks
võimalus on minna Tartu Ülikooli inglise keele erialale õppima. Et
seal õpitakse keelt süvitsi, on siililegi selge. Vähem teatakse,
millised on spetsialiseerumise võimalused. Ja veel vähem teatakse,
et ka muul erialal õppides on võimalus kõrvalerialaks valida
maailma keeled ja kultuurid
läbida
näiteks üks selline moodul nagu amerikanistika/britannistika.
Läbides 60 EAP-d ehk selles moodulis ettenähtud ained, saab
lõpudiplomile märke kõrvaleriala kohta.
Amerikanistika/britannistika
moodul on unikaalne, mujal kõrgkoolides sellist võimalust ei ole.
Kogu õppetöö on inglise keeles, see on hea võimalus teisel
erialal õppijatel täiendada tugevalt oma keeleoskust. Samuti
avardada teadmisi mitmes valdkonnas, näiteks: ameerika, briti, iiri
ajalugu, , ameerika inglise keele släng, mehelikkuse kujutamine
ameerika ja briti filmis, eksootika 20. sajandi lääne
popkultuuris, Inglise keel Kagu - Aasias
ja Vaikse ookeani piirkonnas, Kanada ingliskeelne multikultuuriline
kirjandus, fotograafia kirjanduses. Selle viimase puhul võib
tunduda, et mis seal siis olla saab, on fotod illustratsiooniks ja
on kirjandus, aga tegelikult on see õppeaine sügavama sisuga kui
algselt üldse arvata võib. See aine võiks olla kõigis
õppekavades, kus õpetatakse kirjandust, sest avardab oluliselt
kirjanduse mõistmist ja maailmapilti.
Sama suunitlusega on teised
ained amerikanistika/britannistika moodulis. Ja kõik need ained on
põnevad, igaüks omamoodi. Näiteks ameerika inglise keele släng.
Mida rohkem uurida, seda põnevamaks läheb ja tekib ettekujutus, kui
rikkalik üks keelekasutus tegelikult on: „Släng
on pärit inglise allilma keelest ja on sajandeid vana. Allilma
tegelased - vargad ja röövlid ütlesid oma salakeele kohta "slang"
või "flash". Enne 19. sajandit oli slang midagi ainult
kurjategijatele omast, leedidele ja džentelmenidele, üldse
korralikele inimestele aga täiesti vastuvõetamatu. Ühiskonna
edasise arengu käigus sai ka sõna slang järjest laiema tähenduse.
... Slängi peetakse omalaadseks linnamurdeks. Selliseid omavahel
tihedalt seotud gruppe on palju, nt õpilased, sõprusringkonnad,
sportlased oma alal, arstid jne. Kõigil neil gruppidel on oma
sõnavara, omad naljad, oma släng. Slängikõneleja pole rahul
kirjakeele võimalustega, sest kasutades ainult kirjakeelt ei saa
väljendada oma suhtumist. ... Släng on looming, väljendab kõneleja
vabadust, protestivaimu ja huumorimeelt” (Loog:eki.ee)
Sama
suunitlusega on kursus, mis käsitleb inglise keelt Kagu-Aasia ja
Vaikse ookeani äärsetes maades. Tuhandeid dialekte on tekkinud
nendes piirkondades, kus oli olemas oma keel, aga seoses inglise
keele leviku ja pealetungiga viimastel sajanditel on tekkinud
segakeel, mis ei ole üks ega teine. Sellistel muutustel on kaks
suurt põhjust: kaubandus ja rahvaränne. Unikaalseks teeb selle
kursuse õppejõud Michael Delaney Skerrett, kes elab ise samas
piirkonnas – Austraalias – ja valdab seetõttu teemat
täiuslikult. Vahemärkusena olgu öeldud, et õppejõu juured on
Eestis, ta on ise Tartus õppinud ja on ka aukonsuli kohustes
Brisbane`s.
Kui
nüüd kerkis üles küsimus, et kuidas sellist õppeainet õpitakse,
kui õppejõud teisel pool maakera, siis vastus on – kaasaegseid
meetodeid ksutades. Paarkümmend aastat tagasi ei oleks see võimalik
olnud, nüüd on pigem norm kui kõrvalekalle traditsioonilisest.
Veebikursus on üles ehitatud väga oskuslikult. Koormus on jaotataud
ühtlaselt nädalate peale, kohustuslik on suhelda ainet läbivate
kursusekaaslastega, ja seda ikka veebikeskkonnas. Peab postitama oma
arvamusi, kommenteerima teiste omasid, tegema grupitöid. Seltskond
on suhteliselt rahvusvaheline, sest ainet läbivad ka välistudengid.
Ja eksami peab loomulikult tegema sealsamas keskkonnas. Aga ei tasu
arvata, et siis ju kerge, kui kodus arvuti taga saab eksami teha. Kui
materjale lugenud ei ole, ei ole lootustki eksamit läbida. Sest see
on nii targalt ja spetsiifiliselt üle ehitatud, et läbi saabki
ainult see, kes on lihtsalt iga nädal materjalid kohusetruult läbi
lugenud.
See
oli ainult üks näide, samamoodi saab läbida mitmeid kursusi.
Õppejõud on kõik ühtlaselt tugevad oma aines, väga avara
silmaringiga, doktorikraadidega, raamatute autorid. Raili Marling
elab USA-s, õpetab nii siin kui seal, vastavalt sellele, kus
parasjagu asub. Enam ei ole vahemaa takistus loengute pidamiseks.
Eva
Rein, kelle peamiseks uurimis- ja õpetamisvaldkonnaks on Kanada
ingliskeelne kirjandus ja kesksemateks teemadeks identiteet, mälu
ning fotograafia ja kirjanduse seosed, on üliõpilaste seas ära
teeninud sügava austuse oma suhtumise ja asjatundikkusega. Eva
Reinu kursusi ei ole mõtet minna läbima niisama, et ainepunktid
kätte saada. Seal ei ole see lihtsalt võimalik. Aga kui sa hakkad
algusest peale lugema materjale, mõtlema kaasa ja osalema
seminaridel, saab sellest üks põnevamaid teekondi õppetöös.
Kahjuks
ei võimalda ajakirja maht kõike ja kõiki siin tutvustada, kuigi
võiks ja peaks. Sellest saaks omaette ajakirja, kus põnevat
lugemist jätkuks kauemaks. Aga ehk sai üks eriala, üks moodul
pisutki rohkem valgustatud kui lihtsalt lühikirjeldus ja nimi
õppeaine taga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar