11. nov 2016

ILMUNUD: Võõrkeel selgeks, aprill 2016

https://issuu.com/ajakirioledsa/docs/ajakiri_oled_sa...aprill_16

Oled Sa mõelnud, et peaks vähemalt ühe võõrkeele korralikult selgeks õppima

Just nimelt korralikult. Eriti inglise keel on see, mille kohta arvatakse tänapäeval enesekindlalt, et ma ju oskan seda. Aga tegelikult? Oled Sa kontrollinud oma keeleoskust näiteks inglise – eesti eksitussõnastiku abil?
Keeleoskus võib nii mõnigi kord elus kasuks tulla rohkem kui algselt mõelda või arvata on osatud. Tean meest, kes tänu oma inglise, vene ja soome keele oskusele (lisaks emakeel) on töödejuhataja soome ehitusfirmas, mis täidab paljude Venemaa klientide tellimusi. Ehitusalane haridus on ka, aga ilma keeleoskuseta oleks olnud see inimene lihtsalt ehitaja.

Fakt, mille peale paljud, eriti eesti noored ei mõtle, on see, et meie naabriks on Venemaa. Suur riik ja palju inimesi, kes reisivad ringi, eriti Euroopas. Lõunapoolsed riigid, Vahemere äärsed maad palkavad meelsasti tööle inimesi, kellel vene keel suus. Samuti saksa keele või hispaania keele oskajaid. Ainult inglise keele peale lootma jäädes jääb sealsetes riikides hätta. Inglise keel on rohkem nooremate inimeste pärusmaa, ringi reisivad aga ka väga paljud pensionärid ja keskealised.
Vene keelt peab oskama meilgi siin, Eestis, tööle kandideerides. Klienditeenindaja, kliendihaldur, asjaajaja, juhiabi, sekretär, telefonimüüja, poemüüja – eelisolukorras on need, kes sina peal nii eesti keele kui ka vene keelega. Põlvkond, kes praegu on kolmekümnendates, sattus oma kooliajal olukorda, kus vahetus riigikord.. Piltlikult öeldes visati vene keel nii mõneski peres ja koolis nurka, sest uued tuuled tõid huvi õppida rohkem inglise keelt. Paraku on elu näidanud, et need noored on hiljem hakanud omal käel vene keelt õppima, Et olla konkurentsivõimeline tööturul.
Keeleoskusest ja selle vajalikkusest kirjutame ka ajakirja järgnevates numbrites. Et inglise keel teeb võidukäiku ja vallutab maailma, pole kellelgi kahtlust. Inglisekeelsed sõnad ja väljendid tungivad igapäevakeelde, segunedes emakeelega. Kehvad tõlkelaenud ja otsetõlked risustavad nii mõnigi kord subtiitreid, ilukirjandust, igapäevasuhtlust. Isegi murdekeelt. Kindlasti on jäänud subtiitritest silma fraas pistis paksuks. Näiteks Võru murdekeeles on kuulda olnud seda nii: pistse paksuss.
See näide oli üks imeväike, olematu osa keelevariatsioonist. Selliseid on miljoneid, isegi miljardeid. See näitab, et keel on elus ja areneb. Ka murdekeel. See on positiivne pool.
Võimalusi inglise keele õppimiseks on mitmeid: iseõppimisest ülikoolide kraadiõppeni. Vahepeale jäävad kursused, keelekeskonnas olemine jne.

Üks võimalus on minna Tartu Ülikooli inglise keele erialale õppima. Et seal õpitakse keelt süvitsi, on siililegi selge. Vähem teatakse, millised on spetsialiseerumise võimalused. Ja veel vähem teatakse, et ka muul erialal õppides on võimalus kõrvalerialaks valida maailma keeled ja kultuurid
läbida näiteks üks selline moodul nagu amerikanistika/britannistika. Läbides 60 EAP-d ehk selles moodulis ettenähtud ained, saab lõpudiplomile märke kõrvaleriala kohta.
Amerikanistika/britannistika moodul on unikaalne, mujal kõrgkoolides sellist võimalust ei ole. Kogu õppetöö on inglise keeles, see on hea võimalus teisel erialal õppijatel täiendada tugevalt oma keeleoskust. Samuti avardada teadmisi mitmes valdkonnas, näiteks: ameerika, briti, iiri ajalugu, , ameerika inglise keele släng, mehelikkuse kujutamine ameerika ja briti filmis, eksootika 20. sajandi lääne popkultuuris, Inglise keel Kagu - Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas, Kanada ingliskeelne multikultuuriline kirjandus, fotograafia kirjanduses. Selle viimase puhul võib tunduda, et mis seal siis olla saab, on fotod illustratsiooniks ja on kirjandus, aga tegelikult on see õppeaine sügavama sisuga kui algselt üldse arvata võib. See aine võiks olla kõigis õppekavades, kus õpetatakse kirjandust, sest avardab oluliselt kirjanduse mõistmist ja maailmapilti.
Sama suunitlusega on teised ained amerikanistika/britannistika moodulis. Ja kõik need ained on põnevad, igaüks omamoodi. Näiteks ameerika inglise keele släng. Mida rohkem uurida, seda põnevamaks läheb ja tekib ettekujutus, kui rikkalik üks keelekasutus tegelikult on: Släng on pärit inglise allilma keelest ja on sajandeid vana. Allilma tegelased - vargad ja röövlid ütlesid oma salakeele kohta "slang" või "flash". Enne 19. sajandit oli slang midagi ainult kurjategijatele omast, leedidele ja džentelmenidele, üldse korralikele inimestele aga täiesti vastuvõetamatu. Ühiskonna edasise arengu käigus sai ka sõna slang järjest laiema tähenduse. ... Slängi peetakse omalaadseks linnamurdeks. Selliseid omavahel tihedalt seotud gruppe on palju, nt õpilased, sõprusringkonnad, sportlased oma alal, arstid jne. Kõigil neil gruppidel on oma sõnavara, omad naljad, oma släng. Slängikõneleja pole rahul kirjakeele võimalustega, sest kasutades ainult kirjakeelt ei saa väljendada oma suhtumist. ... Släng on looming, väljendab kõneleja vabadust, protestivaimu ja huumorimeelt” (Loog:eki.ee)
Sama suunitlusega on kursus, mis käsitleb inglise keelt Kagu-Aasia ja Vaikse ookeani äärsetes maades. Tuhandeid dialekte on tekkinud nendes piirkondades, kus oli olemas oma keel, aga seoses inglise keele leviku ja pealetungiga viimastel sajanditel on tekkinud segakeel, mis ei ole üks ega teine. Sellistel muutustel on kaks suurt põhjust: kaubandus ja rahvaränne. Unikaalseks teeb selle kursuse õppejõud Michael Delaney Skerrett, kes elab ise samas piirkonnas – Austraalias – ja valdab seetõttu teemat täiuslikult. Vahemärkusena olgu öeldud, et õppejõu juured on Eestis, ta on ise Tartus õppinud ja on ka aukonsuli kohustes Brisbane`s.
Kui nüüd kerkis üles küsimus, et kuidas sellist õppeainet õpitakse, kui õppejõud teisel pool maakera, siis vastus on – kaasaegseid meetodeid ksutades. Paarkümmend aastat tagasi ei oleks see võimalik olnud, nüüd on pigem norm kui kõrvalekalle traditsioonilisest. Veebikursus on üles ehitatud väga oskuslikult. Koormus on jaotataud ühtlaselt nädalate peale, kohustuslik on suhelda ainet läbivate kursusekaaslastega, ja seda ikka veebikeskkonnas. Peab postitama oma arvamusi, kommenteerima teiste omasid, tegema grupitöid. Seltskond on suhteliselt rahvusvaheline, sest ainet läbivad ka välistudengid. Ja eksami peab loomulikult tegema sealsamas keskkonnas. Aga ei tasu arvata, et siis ju kerge, kui kodus arvuti taga saab eksami teha. Kui materjale lugenud ei ole, ei ole lootustki eksamit läbida. Sest see on nii targalt ja spetsiifiliselt üle ehitatud, et läbi saabki ainult see, kes on lihtsalt iga nädal materjalid kohusetruult läbi lugenud.
See oli ainult üks näide, samamoodi saab läbida mitmeid kursusi. Õppejõud on kõik ühtlaselt tugevad oma aines, väga avara silmaringiga, doktorikraadidega, raamatute autorid. Raili Marling elab USA-s, õpetab nii siin kui seal, vastavalt sellele, kus parasjagu asub. Enam ei ole vahemaa takistus loengute pidamiseks.
Eva Rein, kelle peamiseks uurimis- ja õpetamisvaldkonnaks on Kanada ingliskeelne kirjandus ja kesksemateks teemadeks identiteet, mälu ning fotograafia ja kirjanduse seosed, on üliõpilaste seas ära teeninud sügava austuse oma suhtumise ja asjatundikkusega. Eva Reinu kursusi ei ole mõtet minna läbima niisama, et ainepunktid kätte saada. Seal ei ole see lihtsalt võimalik. Aga kui sa hakkad algusest peale lugema materjale, mõtlema kaasa ja osalema seminaridel, saab sellest üks põnevamaid teekondi õppetöös.
Kahjuks ei võimalda ajakirja maht kõike ja kõiki siin tutvustada, kuigi võiks ja peaks. Sellest saaks omaette ajakirja, kus põnevat lugemist jätkuks kauemaks. Aga ehk sai üks eriala, üks moodul pisutki rohkem valgustatud kui lihtsalt lühikirjeldus ja nimi õppeaine taga.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar