reede, 11. november 2016

ILMUNUD: Christi Unt, roosikasvataja, aprill 2016

https://issuu.com/ajakirioledsa/docs/ajakiri_oled_sa...aprill_16

Avaldatud varjunime Henrietta Akkermann all, tegelik autor Liana Allas


ROOSIAIA KUNINGANNA CHRISTI
Kuigi laulufraasiga roosiaia kuninganna seostatakse meil kõige rohkem Anne Veskit, pole ta ainus, kes seda tiitlit kanda võib. Roosikasvataja Christi Unt on sama nimetuse auga välja teeninud. Kogemuste, töö ja suhtumisega. Aastaid laatadel ringi liikunud inimesena olen Christiga suhelnud, küsinud abi ja nõu rooside kohta, ja alati saanud asjatundlikku infot, taustaks naeratus ja säravad silmad . Ning ilmselge armastus rooside vastu. Kellele meist ei meeldiks roosid? Kuidas Christi roosikasvatuse juurde jõudis ja milline näeb välja tema aastaring ning kuhu minna õppima, sellest järgnevas intervjuus.
Millal tekkis huvi aianduse vastu? Ja millal tuli otsus rooside kasuks?
Minul juhtus küll hoopis vastupidi. Kõigepealt tuli huvi rooside vastu ja siis järk järgult hakkas huvitama ka muu aiandus. Roose oli mul võimalik jälgida oma isa kõrvalt, kes tegeles istikukasvatusega juba nõukogude ajal. Mäletan selgelt, kuidas juba lapsena, tundusid roosid nii aukartustäratavalt teistsugused ja kuninglikud lilled. Võib-olla tingis seda ka asjaolu, et muud lilled kasvasid kuidagi niisama, aga rooside puhul oli alati palju küsimusi ja isa tundus nii tark ja tähtis neist rääkides.
On Teil aedniku haridus või olete ise õppinud? Kas õppimine või täiendamine kuulub ka praegu igapäevaellu?
Räpinasse läksin ennast aiandusalaselt täiendama juba täiskasvanuna. See oli suurepärane võimalus, mida muide kasutavad paljud väga erinevas eas inimesed. Meie kursuse kõige vanem inimene oli üle viiekümne. Mina kahekümneviiesena olin üks noorematest. Inimesi oli igasugustelt erialadelt ja väga erinevate ambitsioonidega. Oli neid, kes soovisid vaid oma koduaias toimetada , neid, kellel juba pikaajaline töökogemus ja neid, kes küll alles päris puhtad lehed, aga plaanisid aiandusest teha elukutse. Täiskasvanuna õppides oli meeldiv kogemus see, et “tagumiktunde” ei tehtud, vaid kõik tahtsid koolist saada maksimumi. Aianduserialal õppisin 2 aastat, mille järel sain aedniku kutse. Kui ma läksingi Räpinasse suuremate ootustega ennast täiendada iluaianduse valdkonnas, siis tegelikkuses vaimustusin üle ootuste just puu- ja köögiviljandusest, seda muidugi tänu fantastilistele õppejõududele Jaan Kivistikule ja Tiina Paasikule.
Praegu olen oma õpingutes teinud täiesti kannapöörde. Kuna mind on alati huvitanud võõrad maad ja kultuurid, siis oma vaba aja talveperioodil, olen pühendanud keeleõpingutele. Õpin paralleelselt hispaania, vene ja soome keelt.
Millist kooli soovitate inimestele, keda huvitab samuti aiandus?
Omast kogemusest oskan soovitada ikka Räpina Aianduskooli, kuigi olen ka väga palju positiivset kuulnud Luua Metsanduskooli kohta. Mõlemas on ka kaugõppevõimalused. Tean, et võrreldes selle ajaga, kui mina Räpinas käisin, on seal palju uuendatud. Rajatud on väga moodne õppekasvuhoone ja renoveeritud õppehoone.
Aiandusega tegelemine on teatavasti meie kliimas hooajaline, algab kevadel ja saab otsa sügisel, millega tegelete talvel?
Meie puhkeperiood aiandusest kestab tegelikult väga lühikest aega. Viimased sügistööd saavad napilt tehtud detsembri alguseks ja märtsis alustame juba taimede vabastamisega talvekatetest (seda muidugi kasvuhoones) ja talvise pookimisega. Vahele jääb napp kolm kuud, millal uuendan kodulehte, korraldan raamatupidamist ja teen plaane järgmiseks hooajaks. Kindlasti on talv ka hingetõmbeaeg, samas olles harjunud kevadest sügiseni palju füüsiliselt liigutama, on sellega pahatihti raske harjuda. Talveperioodil olen hõivatud ka koolituste korraldamisega, küll aga aiandusest sootuks erineval teemal.
Aprillis, maamessist alates, algab laadahooaeg. Kas laadad on taimemüüjate põhilised müügikohad? Kas laadal osalemine toimib ka turundusena?
Laadakultuur on Eestis väga populaarne. Hea korraldusega kästitöö- ja taimelaatu külastavad igal aastal kümned tuhanded inimesed. Laadalt taime ostes on need saanud parima võimaliku hoolduse ja on tihti ka soodsama hinnaga kui kauplustes. Viimastes kipub hooldamise pool tihti puudulikuks jääma. Kui tuua nüüd roosiistikuid näiteks, siis halva hoolduse korral kipuvad levima ebameeldivad seenhaigused ja kes meist tahaks osta haiget taime. Internetimüügi korral aga ei näe konkreetset müügil olevat taime, vaid lihtsalt ilusat pilti ja päris täpselt kunagi ei tea, mida võid tegelikult saada.
Meie jaoks toimib laadal osalemine kindlasti turundusena. Kuna meie laadakalender võimaldab sõita Eesti ühest otsast teise, siis nii same teha endale ulatuslikku reklaami. Kummalise juhuse tõttu on meil siin Kose vallas Karla külas neli väga erinevat aiandustalu ühe tee ääres reas. Teeme tihedat koostööd ja tutvustame ennast ühiselt Karla küla aiandustaludena. Kõik talud pakuvad müügiks istikuid ja kolmes on võimalus külastada kollektsiooniaeda. Roosoja talu juurde on rajatud rosaarium, kus kasvamas ca 300 erinevat roosisorti. Kokku on maha istutatud üle 500 roosipõõsa. Kuna asume sisemaal külmas piirkonnas, kus talvine temperatuur tihti Kuusikusti madalamam, siis on meie kandis hea vaadata, mis edeneb ja mis mitte.
Niipalju, kui ma Teid laadal näinud olen, Teil silm särab inimestega suheldes ja roosidest rääkides. Kas see on parim aeg aastast või on laadahooaeg ikkagi suhteliselt koormav?
Kevad on ikka parim aeg aastast. Väike hirm laadahooaja suhtes on aga loomulikult hinges. Tööpäevad kestavad varavalgest õhtu pimedani ja seda ilma ühegi puhkepäevata. Natuke kergemaks läheb alles juulis, aga siis hakkab kodune rosaarium õitsema ja energia tuleb suunata selle korrashoiuks ja külaliste vastu võtmiseks. Kui nüüd võrrelda nende ettevalmistavate töödega, mis eelnevad laadale jõudmisele, siis on laadal inimestega suhtlemine päris mõnus puhkus. Silm särab tõenäoliselt mitte ainult sellepärast, vaid pigem kestvast ja ikka veel kasvavast vaimustusest nende kaunite lillede vastu.
Kuidas roosihuvilised Teid üles leiavad – kas selle aja peale on tekkinud juba tuntus aiapidajate hulgas, samuti autoriteet? Minu jaoks küll, kui on vaja rooside teemal kellegi käest nõu küsida.
Eks igaühel on oma lemmikmüüjad. Mulle meeldib ka oma ostud teha juba väljakujunenud kohtadest. Kui soovitatud sordid hästi edenevad ja taimed korralikud, siis tuled ju ikka järgmisel aastal tagasi. Vahel vaid selleks, et natuke juttu rääkida. Kuna oleme iga istikut korduvalt käest läbi lasknud, enne kui seda müügiks pakume, siis oskame rääkida ka nende tugevatest ja nõrkadest külgedest. Edasimüüjaid meil ei ole ja see meeldib päris paljudele meie klientidele, sest nii on võimalik laadal suhelda otse tootjaga.
Kas Hollandist, Poolast meile müügile toodud roosidel on võimalus ellu jääda?
Võimalus ellu jääda on ikka. Paljuski oleneb see sordist, mille kohta on mõistlik enne ostmist uurida. Kui ise infot ei leia, siis küsida foorumites või Facebooki aiagruppides. Paljuski oleneb see ka alusest, millele on roos poogitud. Sellega on juba keerulisem, sest tihtilugu maaletoojad ise ka ei tea, millise alusega on tegemist. Meie kasutame koerkibuvitsa (Rosa canina), mis on tõestanud oma külmakindlust Eestimaa randades. Lisaks on sellel kibuvitsal hästi arenenud juurestik, mis aitab kaasa roosipõõsa kiirele kasvule. Ja mis kõige olulisem. Meie talved. Siinkohal soovitaks tundmatu päritoluga roosisorte esialgu vähe hoolsamini katta, siis tekib juba omal kogemus ja teadmine, kuidas konkreetne sort käitub.
Kas paremad roosid saab siis aeda ikkagi nendest roosidest, mis on kasvatatud meie kliimas, ehk siis Eestis?
Nagu juba eelnevalt vastasin, on väga tähtis sordivalik. See, et taim on kasvatatud Eestis, ei tähenda kohe, et ta on külmakindel. Õrnu sorte pakutakse nii sissetoodud rooside kui ka Eesti toodangu hulgas. Oluline on see, et müüja teid informeerida tahaks ja oskaks, siis saate ise otsustada, kui suure riski soovite võtta. Mõned külmaarad sordid lihtsalt on väga kaunid ja neid soovitakse hoolimata sellest, et nendega tuleb rohkem mängida või vahel võib taim sootuks välja minna. Üks selliseid on väga populaarne roos ‘Nostalgie’, mis on täiesti lummavalt ilusate õitega. Aga kui info sealjuures on selline, et katta ei ole vaja või piisab mõnest kuuseoksast, siis võib kergesti oma roosist ilma jääda. Samas neile, kes soovivad ilusat aeda ja suuremaid riske võtta ei soovi, on Eestis pakkuda väga rikkalik sortiment, oluline on need õiged roosid üles leida. Näiteks soovitaks sellisesse aeda pargiroose, mis teinekord oma õiteiluga teevad silmad ette ka õrnadele vaasiroosidele. Näiteks võib tuua meie pere suure lemmiku ‘Hansalandi’, mis õitseb rohkelt jaanipäevast külmadeni.
Kas on olemas roosisorte, mis on täiesti külmakindlad?
Meie talved võivad olla teinekord nii äärmuslikult ebasoodsad, et võivad rikkuda isegi väga külmakindlaid sorte. Viimati olid sellised talved 2006. ja 2007. aastal, kui said kõvasti kannatada isegi pargiroosid ja paljudes aedades õrnemad roosid hävisid. Aga päris külmakindlaid ikka on ka. Siinkohal soovitaksin pargiroosidest valget lõhnavat ‘Lac Majeau’d, lillakaspunast ‘Hansa’t, omapärast punaste nuppudega valgeõielist ‘Louise Bugnet’d või intensiivset sinilillat ‘The Bishop’i.
Millal roosikasvataja ise aias suvel roose naudib? Hommikuti, kohvitass käes? Või õhtuti, enne päikeseloojangut?
Kuna kohvi ma ei joo, siis käin roose nautimas rohkem fotoaparaat käes. Parim aeg selleks ongi hommikuti. Ja kuna meie aias on õitseajal alati palju külalisi, siis ekskursioone tehes, on omal ka aega kaunite õite üle rõõmu tunda.
Selline küsimus ka, et kas roosikasvataja endale roose tuppa vaasi ka toob?
Üldiselt ma õisi vaasi võtta ei raatsi. Külla minneski haaran kaasa parem mõne nägusa istiku, mitte ei lähe kääridega aeda vaasiõisi lõikama. Üks erand siiski on. Rooside silmastamise ajal augustis ja septembris, on meie vaasid roosiõisi täis. Selleks, et saada materjali rooside paljundamiseks, tuleb ohverdada õied. Aga kuna meil kasvavad järgmise aasta müügiroosid põllu peal ridades, siis enamasti saan ma oma vajaliku paljundusmaterjali kätte sealt ja ei pea aiailu maha lõikama minema.


CHRISTI UNT, Roosoja talu (Karla küla, Kose vald, Harjumaa), http://www.roos.ee/






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar