Äripäeva rubriigis Kasulik, lk 15: "Ettevõtte asutamisel tuleks põhikiri hoolikalt läbi mõelda"
Põhikiri - kellele seda veel vaja on? On
ka niimoodi küsitud firma loomisel, teavad rääkida need, kes
loomisprotsessiga oma ameti tõttu igapäevaselt kokku puutuvad. On
olemas hea äriidee, toode, teenus ja suur tahe alustada tegevust.
Ainus, millele mõtlemine on jäänud tagaplaanile, on just seesama
põhikiri, ilma milleta ei saa kuidagi.
Ettevõtte asutamine ei ole kunagi varem olnud nii lihtne kui nüüd
– on vaja vaid ID-kaarti ja internetiühendust. Piisab
ettevõtjaportaali sisenemisest ja avalduse ning asutamisdokumentide
allkirjastamisest. Kui ettevõtet asutab üks isik, on protseduur
lihtsam - tuleb koostada lihtsalt asutamisotsus ja põhikiri. Kui
asutajaid on mitu, peavad nad omavahel kokku leppima asutamislepingu
tingimused, mis on ka põhikirja osaks.
Seega, üks vältimatu dokument selle asjaajamise juures ongi
põhikiri, mille peab koostama äriühingut ja ka
mittetulundusühingut luues.
Elis Prangli, Ernst &Young Baltic AS jurist tõdeb, et on ka
neid, kes ei ava põhikirja hiljem enam mitte kunagi. Age Luha,
väikefirma Taio Trade ainuomanik ja juhatuse liige tunnistabki, et
pole põhikirja rohkem vaadanud, alates ettevõtte loomise hetkest
2006. aastal. Küll aga lisab Age, et kui tekib vajadus äripartneri
järgi, siis tehakse kohe muudatused põhikirjas ja reguleeritakse
väga täpselt osalus, vastutus ja ülesanded.
Seda soovitab ka Elis Prangli, sest põhikiri on ettevõtte
siseregulatsioon. Hiljem võib tekkida palju küsimärke ja vaidlusi.
See on lepinguline suhe kõigi jaoks.
Tegelikult tasukski võtta aega ja mõelda enne läbi, mida põhikiri
endast kujutab, milleks teda vaja on ja mida sinna sisse kirjutada.
Elis Prangli lisab veel, et meie seadus on nii üles ehitatud, et see
ei anna kõigile küsimustele vastuseid. Asutaja peab ise otsustama
ja see otsus peab kuskil kirjas olema. Heaks võimaluseks on
põhikiri. Küsimus on, kas ära märkida miinimumnõuded või anda
lisaväärtus. See on iga asutaja otsus, kuidas ta oma äri edaspidi
tahab pidada ja kui läbipaistev see peaks olema.
Põhikiri ei olegi nii oluline ehk tegevuse alguses. Olukord muutub
teiseks siis, kui on vaja teha otsuseid, kui firmal on läinud hästi
ja ees seisab kasumi jaotamine. Või vastupidi – likvideerimine
ja vara jagamine. Mõlemal juhul loeb osaniku/aktsionäri hääl.
Üldreeglina on nii, et sellel, kellel on osalus suurem, on ka osasid
ja sõnaõigust rohkem.
Põhikirja kohe ja kõike sisse kirjutada ei soovi mõned asutajad
põhjusel, et see oleks kättesaadav kolmandatele isikutele. On ju
võimalus osta huvipakkuva firma andmed ja põhikiri e-äriregistrist.
Havi Logistcs OÜ tegevjuht Roger Allas nendib, et nende põhikiri on
üldsõnaline, aga selle kõrvale on loodud ettevõtte sisemist korda
reguleeriv dokument. See vaadatakse üle aastas korra ja täiendatakse
või tehakse muudatusi, kui vaja. HAVI Logistics OÜ on tööandjaks
260-le inimesele. Kaspar Kruup, väikefirma Flowtime OÜ kaasasutaja
sõnab samuti, et põhikiri on neil üsna lühike, aga selle kõrval
eksisteerib detailsem osanikevaheline sisedokument.
Selline toimimisviis langeb kokku Elis Prangli soovitusega koostada
põhikirja kõrvale siseregulatsioon, mis jääks ettevõtte
siseasjaks, võõra silma eest varju.
Siinkohal toob Elis Prangli välja ühe erinevuse Eesti ja
välisfirmade vahel – mitmete riikide ettevõtetes reguleeritakse
põhikirjaga ära kogu vastutus ja kõik suhted, kuni viimse
detailini. Need põhikirjad on mahukad, vähemalt 20 – 30
lehekülge. Pika ajalooga, tuntud ettevõtted uuendavad ja
kohandavad oma põhikirju vastavalt muutustele ja vajadustele.
Üks fakt, mida seoses põhikirjaga vähem teatakse, puudutab
kohustuslikku reservfondi. Justiitsministeeriumi kodulehelt saab
lugeda, et alates 1. jaanuarist 2011 ei ole osaühingutele
reservkapitali moodustamine enam kohustuslik, enne seda asutatud
ettevõttel on võimalus teha põhikirjas muudatus ning seeläbi
kaotada varem kohustuslikuks olnud reservkapital.
Elis Prangli täiendab, et teine fakt, mida samuti vähem teatakse,
puudutab vabatahtlikku reservfondi, mille saab moodustada omakapitali
miinuse katmiseks. See on soovitus eelkõige Eestis tegutsevatele
ettevõtetele, kelle emaettevõte on välismaa äriühing.
Muudatustega põhikirjas saab luua vabatahtliku reservfondi ning
sinna sissemakseid teha. Kui ettevõttel ei lähe hästi, siis on
hea, kui põhikirjaga on vabatahtlik reserv loodud, kuhu emaettevõte
võib igal ajal teha olukorra parandamiseks rahalisi või
mitterahalisi sissemakseid.
Mõnikord võib firmat tabada ootamatus ja halb õnn –
omaniku-osaniku-aktsionäri haigus või lausa kaotus. Ettevõtet
luues on mõtted tavaliselt olevikus. Tulevikule mõeldakse reeglina
positiivsetes nootides, heade kavatsuste ja lootustega. Vähem
mõeldakse sellele, mis saab firmast siis, kui
omaniku-osaniku-aktsionäriga midagi juhtub. Firma on omand ja kui
omanikku enam ei ole, läheb firma samamoodi pärimisele, nagu kõik
muu maine vara. Vaevalt, et keegi firma loomise hetkel just iseenese
maisest elust lahkumisele mõtleb, aga kindluse mõttes saab
põhikirja sisse kirjutada ka selle, kes vajalikul hetkel juhtimise
üle võtab või kellele ettevõte kunagi kuuluma hakkab. Põhikiri
on ju allkirjastatud dokument, kas siis digitaalselt või
notariaalselt, mis väljendab allkirjastaja tahet.
5 soovitust seoses põhikirjaga
-
Võta aega ja mõtle kõik firma asutamise ja põhikirjaga seotud punktid põhjalikult läbi
-
Vaata aeg-ajalt põhikiri üle ja tee muudatusi, kui vaja
-
Privaatsema siseinfo jaoks loo põhikirja kõrvale eraldi dokument
-
Loo vabatahtlik reservkonto, ja märgi see ka põhikirjas ära
-
Sinu ettevõte on vara ja omand nagu kõik muu – mõtle, kellele sa selle tahaksid jätta ja kirjuta see põhikirja sisse
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar